23 sept. Kes on kodufüsioterapeut?
/23. september 2022/
Kodune füsioteraapiateenus ja koduhooldus käivad Estkeeris käsikäes juba meie asutuse sünnist saati. Estkeeri üks esimestest klientidest oligi insuldist taastuv meesterahvas, kes vajas motivatsiooni ja tuge koduse füsioteraapia kava sooritamisel. Estkeeri klientidele osutab teenust ja juhendab kodushooldajaid Kodufüsioterapeut Georgi Ivanov.
Georgi Ivanov on omandanud füsioteraapia eriala kõrghariduse ja tegutsenud kutselise füsioterapeudina (tegevusluba E001528) ca 10 aastat. Füsioterapeudina on töötanud Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses, Põlva Haiglas ja hetkel Tartu Ülikooli Kliinikumis. Järgnevas loos räägime tema kogemustest ja koostööst Estkeeriga.
Kes on kodufüsioterapeut ja mida ta teeb?
Kodufüsioterapeut aitab inimesel haiguse, operatsiooni või trauma järgselt kiiremini taastuda ja oma koduses keskkonnas paremini toime tulla. Haigla või ambulatoorse füsioteraapia ruumid on hoopis midagi muud, kui inimese oma kodune keskkond. Inimene peab õppima toime tulema oma tavapärases keskkonnas, seetõttu on vajalik näiteks peale haiglast tulekut füsioteraapia kavaga kodus jätkata ja vajadusel seda keskkonnaga kohandada. Lisaks on sellel mitmeid eeliseid – väiksem ajakulu, puudub vajadus transpordi järele ja teenus on personaalsem.
Milliste probleemidega on siiamaani sinu kliendid olnud?
Minu kliendid on jagunenud enamasti kaheks. Ühe segmendi moodustavad eakad, kes on läbi elanud insuldi, trauma või operatsiooni ja teise sünnitrauma või varajases eas trauma saanud noored.
Kas klientidel on juba füsioteraapia kava olemas või koostad ise?
Kliendid jõuavad minuni tavaliselt juba eelnevalt koostatud kavaga või kui nad on olnud ka haiglas minu kliendid, siis jätkame kodus minu koostatud kavaga. Kuna inimese võimekus muutub, siis 1-2 kuu möödudes muudame kava, et tõsta toonust ja suurendada kehalist võimekust.
Kuidas kliendid füsioteraapiasse suhtuvad, on nad koostööaltid ja motiveeritud?
Üsna sage on see, et inimesed ei tea, mis on füsioteraapia. Eeldatakse, et tegu on võimlemise või massaažiga ning, et see toob koheselt nende toimetulekus suuri muudatusi. Siinkohal on vaja teha selgitustööd. Üldiselt on neil endil või nende lähedastel oma eesmärk ja motivatsioon.
Kas lähedased tunnevad ka huvi? Kas lisaks kodushooldajatele juhendad ka lähedasi?
Ikka! Esimesel korral Estkeeri kliendi juurde minnes, lähen koos hooldajaga, kellele näitan, mida harjutuste puhul jälgida, milliseid ergonoomilisi võtteid kasutada näiteks klienti istuma aitamiseks, hügieenitoimingute teostamiseks ja toas liikumise abistamiseks. Lähedaste puhul pakub see huvi just väikestele lastele. Kui kodus on lapsed või lapselapsed olnud, siis ikka näed silmanurgast, et keegi piilub ukse vahelt. Loomulikult näitan ja räägin nippidest, samuti annan soovitusi kodukohanduste ja abivahendite kasutamise osas. Üks kindel soovitus on alati ka lähedastele, et nad peaksid abistamise osas ennast pisut tagasi hoidma, et nende lähedane pideva kõrvalabiga ei harjuks ning mugavustsooni ei langeks.
Kas iseseisvalt kava järgides võib ka midagi valesti minna ja kasu asemel kahju teha?
Liikumine on üldjuhul ikkagi hea. Valesti harjutusi tehes võib suunata toonuse valedesse lihastesse või kompenseerida valede lihastega. Kuna tavaliselt kava tehakse eelnevalt mitmetel kordadel juhendamisega läbi, siis on tekkinud ka vastav lihasmälu. Selle jaoks on meil olemas ka ütlus, et kui uue liigutuse õppimiseks on vaja seda korrata 500 korda, siis vana liigutuse ümberõppimiseks tuleb korrata 5000 korda. Hea on järgida kava kellegagi koos olgu see kodufüsioterapeut, hooldaja või lähedane.
Kas Sul on olnud oma tegevusaastate jooksul ka edulugusid?
Võtame näitena insuldijärgsed kliendid. Enamus neist on taastumiseks potentsiaali kuskil 70% ringis, 25% on suuremate muutusteta ja 5% on kahjuks raskema seisundiga. Edulugusid on aastate jooksul kogunenud palju! Suurt rõõmu pakub insuldist taastujatele muidu tavainimesele normaalsena tunduvad asjad. Siiras rõõm valdab inimest, kui ta saab taas iseseisvalt esimesi samme teha või tualetti kasutada. Me ei hinda neid asju enne, kui oleme sellest ilma jäänud. Olen olnud mitmetel klientidel füsioterapeut nii haiglas kui ka haiglaaja järgselt kodus. Näiteks üks on mul eredalt meeles. Insuldi saanud meesterahvas oli haiglas voodikeskne patsient, kes sai statsionaaris füsioteraapia abil nii kaugele, et ta suutis ratastooli kasutada. Haiglaaja järgselt suundus ta koju, mis asus kortermaja 5-ndal korrusel. Jätkasime füsioteraapiaga kodus ja kuskil kahe kuu pärast oli ta võimeline ise treppidest käima ja õue minema. Kui siinkohal oletada, mis seisundis ta oleks ilma füsioteraapiata, siis võib eeldada, et suure tõenäosusega oleks ta jäänud toakeskseks, kes vajaks ka hooldajat. Teise võimalusena oleks tema taastumisperiood lihtsalt 2-3 korda pikem. Insuldipatsientide puhul pool aastat on kõige efektiivsem paranemise aeg, peale seda on juba keerulisem taastuda.
Insuldijärgsed kliendid on Estkeeris läbi aastate moodustanud vägagi arvestatava osa. Palju on neid kliente, kes on taastunud niivõrd hästi, et koduhooldust ei vaja või vajavad seda vähendatud kujul. Seega insuldi puhul lisaks kiirele abile on väga oluline järgida taastusravi ja pingutada iseseisvama homse nimel.
Ave Kütt
turundusjuht
Estkeer OÜ