Kuidas hooldada kodus dementsusega inimest?

/30. september 2024/ 

Kuigi dementsusest on palju räägitud, kerkivad meedias ikka ja jälle üles erinevaid juhtumid. Enamasti seostuvad need kaduma läinud inimestega või on nad sattunud kelmide ohvriks ja teinud majanduslikult kahjulikke tehinguid. Oluline roll on lähedastel, kes saavad märgata haiguse märke ja vastavalt ka tegutseda. Kuidas märgata ja hooldada kodus dementsusega inimest, sellest lähemalt räägimegi. Estkeeri koduhoolduse 6-aastase praktika jooksul saame öelda, et vähemalt 75% meie klientidest on olnud dementsuse diagnoosiga. Seega oleme ka oma töötajate koolitamise osas suurt rõhku pannud. Estkeeri koduhooldustöötaja on kogenud spetsialist, kes oskab dementsusega inimest aidata, pakub talle ja lähedastele vajalikku tuge ning seltsi. 

On see ikka dementsus?

Kuigi vananemisega kaasnevad inimese vaimsete võimete ja erinevate funktsioonide langus, siis teatud juhtudel võivad olla need märgid dementsusest.  Kõige esimene ja olulisem asi, mida teha saad on MÄRKAMINE. Kui su lähedane unustab nimesid, ei mäleta, kuhu on asju pannud, ei orienteeru enam ajas/kohas või on sagenenud emotsioonide kõikumised, siis tuleks pöörduda perearsti poole.  Sageli ütleb meile ka sisetunne, et midagi on valesti, kuid mingil põhjusel me kipume seda eirama. Võib-olla lähedasega suheldes ütleb ta, et see on tingitud “vanast peast”. Südamerahu ja kindluse mõttes tuleks lasta seda uurida. Varajases staadiumis on 10% dementsustest tagasipööratavad või saab selle kulgu aeglustada. Samuti saavad pereliikmed ennast teemaga kurssi viia ja edasisi samme planeerida. Dementsuse sümptomite ja abi osas saate lähemalt lugeda Dementsuse Kompetentsikeskuse kodulehelt.

Jah, meie lähedasel on dementsus!

Ükskõik millise haiguse diagnoosi saamine mõjutab emotsionaalselt tervet perekonda. See on täiesti loomulik, kuid teadmine on alati parem, kui mitteteadmine. Tea, et sa ei ole üksi! Dementsuse puhul on palju materjali, mida lugeda ja kuulata (näiteks TerviseTasku podcast) ning tugigruppe ja spetsialiste, kes saavad abiks olla. Kõigepealt on oluline perega ühiselt läbi rääkida erinevad sammud:

• Rahaasjad - Kuidas saavad arved tasutud? Kas lähedane vajab eestkoste määramist?
• Kodused ohud - Kas ravimid, teravad esemed on kättesaamatus kohas? Kas põrandapinnad on vabad, mis võivad põhjustada kukkumist?
• Kodune abi - Kes ja kui tihti käib külastamas? Kas lähedane vajab koduteenust? Mis võimalused antud piirkonnas koduhoolduse saamiseks?

Mõned nõuanded, kuidas oma lähedast aidata: 1. Struktureeritud päevakava

• Miks oluline? Dementsusega inimestele on oluline rutiin, et vältida segadust ja ärevust.
• Näpunäide: Koosta lihtne ja korduv päevakava, mis sisaldab väikseid ülesandeid ja puhkepause.

2. Keskkonna kohandamine

• Miks oluline? Segadust tekitav keskkond võib põhjustada stressi.
• Näpunäide: Hoia keskkond lihtsa ja tuttavana, eemalda liigsed segajad ning kasuta selgeid silte igapäevaste esemete jaoks.

3. Mälutreening

• Miks oluline? Kuigi dementsust ei saa ravida, võib mälutreening aidata säilitada kognitiivseid võimeid.
• Näpunäide: Kasuta lihtsaid mänge, ristsõnu või mäluharjutusi, mis ergutavad ajutegevust.

4. Füüsiline aktiivsus

• Miks oluline? Liikumine parandab üldist tervist ja meeleolu, vähendades ärevust ja depressiooni.
• Näpunäide: Tehke igapäevaseid jalutuskäike või kergeid, võimetekohaseid harjutusi.

5. Teraapia muusika ja kunsti abil

• Miks oluline? Muusika ja kunst võivad esile kutsuda positiivseid emotsioone ja mälestusi, parandades tuju ja suhtlemisvõimet.
• Näpunäide: Lase kuulata vanu lemmiklaule või tegele lihtsa maalimise või joonistamisega.

6. Tugi ja suhtlus

• Miks oluline? Sotsiaalne eraldatus võib dementsust süvendada.
• Näpunäide: Korralda regulaarsed külastusi lähedaste ja sõprade poolt ning ühine dementsusega inimeste tugigrupiga.

Kas häirenupp, koduandur või kaamera?

Üha enam kasutatavad kaugel elavad lähedased oma lähedase heaolu tagamiseks erinevaid seadmeid, olgu selleks siis häirenupp, koduandur või valvekaamera. Kuid kas kõik seadmed sobivad ka dementsusega inimesele? Siiski mitte. Dementuse puhul ei ole mõistlik eakale soetada häirenuppu, sest:

• ta ei pruugi mõista või mäletada mille jaoks see on, 
• ta võib selle ära võtta ning isegi ära peita,
• abivajaduse korral ei pruugi ta mäletada, et ta peaks nuppu vajutama.

 Kuigi teistel juhtudel on häirekell väga vajalik ja soovitatav, siis dementsussündroomiga inimese puhul see kahjuks oma eesmärki ei täida.  Kuna antud haiguse puhul on väga sage, et inimesed kipuvad nö. rändama minema või samuti kukuvad ega saa püsti, siis on abiks erinevad seadmed, mis annavad lähedasele infot. Tänapäeval on valikuid mitmeid ja efektiivsemad on koduandur, valvekaamera ja anduriga uksematt. Valvekaameraga seoses on meil ka mitmeid näiteid ja selle kohta saab lähemalt lugeda blogiartiklist “Valvekaamera teenus Estkeeri koduhoolduses”  HEA TEADA! Ravimite puhul on meil hea soovitus. Tervise Abi abivahendikeskusest saab soetada just dementsuse või mäluhäirega inimesele mõeldud helialarmiga ravimikarbi. Ravimidoosid on turvaliselt karbis, mis aitab vältida üledoseerimist. Vaata Estkeeri YouTube kanalilt lühiklippi. Tehnoloogilistest abivahenditest on oluline tuua välja ka pliidivalvur. Väga sage probleem dementsuse või mäluhäiretega inimese puhul on see, et nad unustavad söögi pliidile, mis võib kõrbema minna ja tulekahju põhjustada. Pliidivalvur aitab sisse ununenud pliidi õigel ajal välja lülitada.

Kuna hooldekodusse?

Lähedaste kõige suurim dilemma ja küsimus on see, et kuna vajab eakas lähedane ööpäevaringset üldhooldusteenust ehk kooldekodu. Dementsus on progresseeruva loomuga. Kuna saada aru, et eakas vajab ööpäevaringset järelvalvet? Kui inimene on muutunud endale ja teistele ohtlikuks. Ta ei tule igapäevatoimingutega enam toime või kodust lahkumist ja eksimist.  Estkeeri koduhoolduse praktika jooksul on olnud mitmeid juhtumeid, kus oleme lähedasele ise märku andnud, et koduteenusest hakkab väheseks jääma ja anname edasisi soovitusi hooldekodu teenuse protsessi algatamiseks. Inimese heaolu ja turvalisuse tagamine on Estkeeri peamistest põhimõtetest. Dementsusega inimeste arv Eestis on hinnanguliselt 23 000 ja see arv on pidevas kasvamises. See tähendab ka seda, et kasvab nende lähedaste hulk, kes seisavad silmitsi oma lähedase hooldamise ja edasise elu planeerimisega. Oluline on varajane märkamine, tegutsemine ja abi saamine.  Kui sa tunned, et vajad nõu või abi, oleme sinu jaoks olemas.  Helista või kirjuta ja leiame koos lahenduse.  Tallinnas +372 5661 0526 Tartus +372 5981 6732 info@estkeer.ee Häid nõuandeid ning näpunäiteid saad ka Estkeeri ja Hea Õde koostöös valminud omastehoolduse õppekaartidest. Ave Kütt Estkeeri turundusjuht