03 mai Kuidas toetada eakat sõjauudistega toimetulekul?
Veebruaris alanud sõda Ukrainas šokeeris tervet maailma. Üha enam toovad sõjauudised meieni sündmusi, mida keegi poleks uskunud, et inimesed Euroopas peale II maailmasõda võimelised tegema on. Eesti teab, mis on sõda, küüditamine ja okupatsioon. Ukraina sõja puhkemine toob mälestused meie vanemale põlvkonnale uuesti meelde, mille tõttu vajavad nad rohkem emotsionaalset tuge. Kuidas saate oma eakat lähedast toetada?
Kogemused õpetavad
Oma töös eakatega tõdevad meie hooldustöötajad, et sõjauudised on kliente rohkem avanud. Nad algatavad ise teemasid rääkides lapsepõlvest erinevaid lugusid. Nii mõnelgi on selja taga küüditamine või vanematega Siberist naasmine. Kindlasti üks erakordeim lugu jutustas sellest, kuidas nüüdseks 90-ndates härra lapsena koos vanematega seisnud saksa sõjaväelase püssitoru ees ja imekombel mahalaskmisest pääsenud. Üks klient (84-aastane naisterahvas), oli küll väike, kui Tartut pommitati, kuid jutustab enamasti lugusid, mida temale on räägitud. Teine klient, 92-aastane meesterahvas, on jälginud Ukraina sõjast saati aktiivselt uudiseid. Nagu paljud temaealised, ütleb ka tema, et ükski põlvkond pole sõda nägemata pääsenud.
Vestlusringis tõdesid töötajad, et olenemata vanusest on teise inimese ära kuulamine ääretult vajalik. See on tahestahtmata lahutamatu hooldajatöö osa – empaatiliselt kuulata inimest, kellel on vajadus oma emotsioone jagada ja tuge saada. Meie teenusel on kliente, kes pole pikki aastaid oma lähedastega suhelnud ning tunnevad neist suurt puudust, sellisel juhul on hooldaja ainus, kes neid kuulab ja toetab.
” Eakad inimesed on üldiselt enda eluaja jooksul kokku puutunud palju raskemate tingimustega kui praegune põlvkond, mistõttu nende jaoks ei pruugi olla see teema nii raskesti mõistetav kui näiteks laste puhul. Samas võivad eaka inimese puhul aktiveeruda mälestused minevikust, mis võivad tekitada hirmu. Elukogemuse tõttu võivad nemad olla pigem need, kes räägivad sellest noorema põlvkonnaga. ” lisab meie asutuse psühholoog-nõustaja Juno Mandre.
Mis on empaatiline kuulamine?
Empaatilise kuulamise eesmärk on mõista teise jutu emotsionaalset ja sisulist tähendust – mida see jutt rääkijale tähendab, mida ta tunneb, teeb see teda kurvaks või rõõmsaks, milline on tema hoiak. Hea kuulaja on positiivse hoiakuga, austab ennast ja teisi, on valmis ära kuulama teise seisukohti, ei torma vastu vaidlema ega suru oma arvamust peale. Kui endaga hästi läbi saadakse, on kerge ka teisi aktsepteerida. Depressiivsel inimesel on raske olla hea kuulaja – ta ei saa endaga hästi läbi, tal on hulk negatiivseid mõtteid nii iseenda kui teise kohta. Ta võib reageerida kõnelejale viha või kurbusega, võib võtta kuuldud juttu kui vihjet enda kohta.
Kuidas saad oma eakat lähedast toetada?
- Kaasa ühistegevustesse-väljasõidud, jalutamine, lauamängud, meelelahutusüritused jt.
- Käi külas ja veeda oma lähedastega rohkem aega.
- Aksepteeri oma eakat lähedast, suhtle ning suhtu austusega.
Kõige tähtsam on meeles hoida, et kui inimene räägib Sulle oma murest või tunnetest, siis pole see kurtmine vaid ta usaldab Sind!
Kuidas saab eakas inimene ise oma vaimset tervist toetada ja säästa?
- Vähenda uudiste tarbimist.
- Sisusta oma aega lemmiktegevuse või hobiga, suhtle lähedastega ja võimalusel viibi värskes õhus.
- Leia endale sobiv tugigrupp. Suhtle omaealistega. Tartus on näiteks tugigrupp üksildastele eakatele- INFO SIIN.
- Alusta päeviku või memuaaride kirjutamisega, see aitab vabaneda sisemistest pingetest ning ka lastel, lastelastel on põnev lugeda.
- Osale heategevuses-paljudel juhtudel võib enesetunnet parandada heategevusse panustamine. Erinevate võimalustega saad tutvuda kriis.ee lehel
Kui tunned, et soovid oma mälestust või perekonnas juhtunud lugu meiega jagada, siis ootame kirju ave@estkeer.ee või kirjutades otse kasutades “Kirjuta meile” kontaktivormi.
Oleme olemas ja toeks!
Estkeeri meeskond